Post by Admin on Feb 23, 2017 0:22:44 GMT
Tenerife 13.02.17 - 23.02.17
Minu esimesed triibulised
Kui mitte arvestada ümbruskaudseid riike nagu Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja okei- isegi Saksamaa, siis sellest tenerife reisist sai minu esimene "päris reis"
Teen siia väikese kokkuvõtte sellest tripist.
Lõpust leiab lingid kus on kõik pildid ja väikene video
Ütlen kohe ära, et kõigest paremini arusaamiseks on abiks www.google.ee/maps/@28.3033553,-16.5915308,11z?hl=et (ehk on mugavam kasutada sateliidi pilti, siis on ka maastiku aimdust)
Üks tripikaaslane küsis mu käest tagasi tulles, et kas mind ei huvitagi kultuur ? (nad käisid veepargis ja loro loomaaias). Mind huvitab küll aga kogu selle tripi ajal salvestasin mina asju teisiti ning veepark ja loomaed ei mänginud ajaliselt välja. Või siis poleks me pidanud tegelema absoluutselt napsitamisega mida me sinna ju ometigi tegema läksime
Kunagi tahaks kindlasti tagasi sinna, sest jäi veel avastamata kergelt- kasvõi need samad veepargid ja loomaaiad kuid ka mõned kohad.
Kõik mis ma kirjutan on läbi minu silmade ja kui kellegi arust midagi on valesti... siis paraku peab ta sellega leppima.
Asjast (mõned iseloomustavad pildid võtsin netist)
Meie sõbraks sai kohe alguses juhuse tahtel selline raadio www.locafm.com/live/player.html (selle võite meeleoluks lahkesti kohe käima panna taustale)
Tenerife saare pindala on 2058 km² (Saaremaa pindala on 2673 km²).
Tenerife saar on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Pico de Teide kõrgus on 3718 meetrit, mis on Hispaania kõrgeim tipp. Ühtlasi peaks see vulkaanidest olema ka maailmas kolmas.
Saarel on läbilõige väga väga erinevast loodusest. Sisuliselt paari kilomeetriga võib kõik täielikult muutuda. Reservatsioonideta on seal ainult mägine maastik - Kõik muu on enda teha.
Sama asi on ka temperatuuri, tuule ja vihma-päikesega. Kõik vahetub palju. Kui ühes kohas on 25 kraadi sooja ja päike paitab, siis teide juures võib olla -1 ja tuleb lund.
Kui jätkata faktidega, siis jäi silma et mingi aasta jaanuari kuus oli all, lõunas 28 kraadi sooja ning paar päeva hiljem üleval, vulkaani juures -14 ja lumetorm.
Saare lõunaosas on kuiv kliima, mille põhjustab külm Kanaari hoovus. Põhjanõlvadel 500–2000 meetri kõrgusel on kliima niiskem, seal kasvab ka metsa.
Tegemist on Euroopaga mis on lihtsalt pisut kaugemal....
Elanike ca. 900 000
Kõige suurem kanaaari saar. Ühtlasi ka kõige asustatum.
43% Kanaaride elanikonnast elab Tenerifel
Kõneletakse Hispaania keelt. Paljud saavad ka Inglise keelega hakkama.
Kuna turiste käib väga palju, siis põhiline elatusallikas ongi turism. Palju elab kliimapagulasi ja lihtsalt mujalt sinna kolinud inimesi
Meetermõõdustik, parempoolne liiklus, elektristandart sama mis meil
Keskmine palk umbes 1150.-
Pool autonoomne, Valitsus on näiteks kehtestanud erinevaid maksusoodustusi millest tulenevalt hinnad on kohati soodsamad. Näiteks käibemaks on neil 50% väiksem kui mandril.
Kütus umbes 1 euro liiter
Pakk sigarette 3-5 eurot
Õlu väljas 1-3 eurot
Õlu poes umbes 0,5 eurot (import õlled kallimad)
Mida kangem alkohol, seda rohkem võrreldes Eestiga hind odavam on. Cavad, veinid 5 euro ringis. Kanged alkoholid 5-10 eurot pudel. Viina sai kohati 4-5 eurot 500-750ml pudel.
Kokteil väljas 5 eurot ja üsna eranditult.
Normaalne söök 5-10 eurot.
Hea söök paremas kohas 15-25 eurot (koos joogiga)
Rendiautod on odavad ja kindlustus on hinnas www.pluscar-tenerife.com/
Taksod on päevasel ajal pool-tasuta. Öisel ajal 3x kallimad. Taksistid on ülbed
Liiklus on tormakas. Sõidetakse lihtsalt mõistlikuse põhimõttel. Kiirteel on lubatud 120 aga paljud sõidavad kiiremini.
Roolis lubatud 0,5
Politsei on aktiivne
Rekordkõrgeid temperatuure on mõõdetud 40 kanti ja madalamaid 10 kanti kuid temperatuur jääb üldiselt 18 ja 30 vahele. Eesti inimesel ei tohiks külm hakata.
Kuna kliimat mõjutab kanaari hoovus, siis on temperatuur saarel aastaringi üsnagi sarnane. Päikeseotsijatele sobib lõuna.
Geograafiliselt koosneb kõik väiksematest või suurematest tõusudest.
Olles Saaremaast väiksem pakub see saar meeletut looduse ilu. Väga väikese vahega võib loodus kardinaalselt muutuda.
Kui võtate rendiauto, siis vaadake midagi mis jaksaks edasi ka minna. vabalthingav lahja bensiinimootor võib seal lihtsalt jõuetuks jääda kuna tõusud on kohati väga suured.
Saarel peaks iga inimene endale sobiva loodusega koha leidma.
Ookeanisse ujuma me ei läinudki. Rannad on neil sellised üsna inetud tulenevalt pinnasest. Liiv on osadesse randadesse väidetavalt toodud sahara kõrbest.
Inimesed on turistidega harjunud kuna see nende põhi elatusallikas on. Seega enamus on üles ehitatud turistide heaks.
Mingit väga erilist ajaloolist ja kultuurilist hõngu tenerife ei paku kuid kindlasti leiavad endale koha näol sobiliku sihtkohana nii perereisi, läbureisi kui ka loodusereisi otsijad.
Kohalikud inimesed on küllaltki tuimad. Liigagarat sõprust ei maksa otsida. Eks igasugused ebamugavad turistid on inimesed ükskõikseteks muutunud.
Olemuselt on nad ka sellised pikaldased ja see väljendub kõiges, ka bürokraatias. Väga palju on mujalt elama tuldud.
Nii odav seal ei ole kui aimata võib aga kütus on euro ringis ja ilmselt kogu poest vajamineva saab 30-40% Eestist odavamalt vaadates kus kohast ja mida ostad. Iga veidi aja tagant on bensukad (üldse mitte nagu siin, et enamus on samad firmad vaid hoopis erinevad ketid). Tanklamees tahab tavaliselt lahkelt su paagi ka täis lasta. Pigem on seal odavamad just kanged alkoholid. Suits ei ole eriti odavam kui meil ja õlts ei tõmba ka otseselt põlvist nõrgaks aga siiski hinnavahet on märgata (edit: Eriti peale Sotside aktsiisipoliitikat) Pea igalt poolt leiad mõne mini-marketi kus kohast saab kõik kätte mida vaja.
Kinnisvara on seal päris kallis. 100% sotti lõpuks ei saanudki aga alla 100k ei saa seal midagi (korterid) ja mingid majad pigem maksavad 200-500k. Ühe sisseviskajaga sai räägitud ja nad üürisid mingit väikest kahetoalist korterit 850 euri eest neljakesi. Ei kõla just unistusena.
Eks seal selle maaga on nagu on ja juurde ei tule teda kui just vulkaan jälle mingit lüket ei tee. Seal kus on rohelisem loodus on kõik paksult täis ehitatud (isegi sellistel nõlvadel kus see tundub võimatu) ja kõrbese poole peal toimub praegu vilgas ehitus mis ilmselt mingi hetk ka kõik täis saab (kuna turiste käib üha rohkem tulenevalt muu maailma jamadest). Igal pool on palju igasuguseid istandusi ja kasvandusi. Kogu kuiva poole peal on kõik kastmissüsteemide peal. Isegi tänavatel olevad taimed.
Tulenevalt maastikust usun, et piduriklotse, sidureid ja mootori-kasti patju kulub seal ulmeliselt palju. Päris jõuetute autodega seal vast hakkama ei saagi. Saare keskmine auto on ca. 95-2005 aasta kaheukseline millele on installeeritud sportsummuti. Liiklus on päris tihe ja kergelt ärev. Ca. 70% saarele saab tiiru peale teha mööda kiirteed mis olemuselt on meie järvevana ainult selle vahega, et lubatud on 120km/h ja üldine vool pigem kergelt kiirem. ka 140ga sõites leidub veel mõni kes mööda vuhiseb kuid optimaalne ongi selline 120-130. Jäädakse ka jalgu nagu igal pool mujal. Mingitel aegadel on ka päris suuri ummikuid. Teed on pigem üsna head. Saare põhiasulatest lähtuvalt teeb ringi peale umbes 200km'ga + siis veel ca. 100km jääb veel paari nurga avastamiseks. samuti veel siis keskmine osa (el teide vulkaan ja rahvuspark) millest saab siis saare keskelt läbi sõita. kaldast hakkab igal pool kohe tõus ja kestab mäe keskele välja. Ma pakun, et kusagil 1,5-2 km vahel on enamuses ümber saare tihti pilved, tihti vulkaan ei paistagi. Kuna tõusud ja langused on suured, siis see kõik hakkab ka tervises tunda andma, eriti kui toopi panna nagu meie. 2km peal on ikka õhk omajagu hõredam. Samuti olenemata kohast vähemalt minul paugutas tihti kõrvad täiesti lukku ära ja siis oli vaja stabiliseerida (nagu vee all). Teid iseloomustab veel see, et meie (adeje piirkonnast), teisele poole saart saab ühelt poolt ca. 65km (mööda S ja U stiilis mägiteid) ja mingi 1,5 tundi ja kui minna mööda kiirteepoolset osa, siis võtab see aega umbes samapalju (pigem törts vähem) aga mingi 125km. Seega saate aimata mis on liikumiskiirus mägiteedel. Sellel järvevanalaadsel kiirteel on ka betoonis ära käidud iga veidi aja tagant kuna seal ikka tekib mingeid ärevaid momente kus nissan micra vilgutab 120ga enda ees sõitvale ML mersule tulesid, et too eest nahui tõmbaks või paneb üldse paremalt poolt. Palju on vanasid mercedeseid (124,126, kutsikas) ja kurvasilmseid samuti. Bemmid audid on pigem A3 ja 3ndal seerial baseeruvad. Väga uhkeid autosid on seal pigem väga vähe. Meie kõigi lemmikut E60net nägime ainult kahte terve saare peal, ilmselt pole neil kodus lihtsalt roolilati nagideks ruumi.
Söögikohtades on söögid suurusjärgus samad mis meil ainukese vahega, et mina ei saanud söögiga küll kordagi põske (kõik oli alati hea). Teistel oli paar korda nurisemist.
Kuna me seal põhiturismi rajoonis olime, siis ilmselt me päris selget pilti ette saanudki. Tuleks kolistada rohkem muid kohti, et emotsioone saada.
Ega see söögikultuur seal ilmselt mingit väga suurt üllatust ei valmista, rohkem selline monotoone. Rõhku pannakse rohkem sellele mida meri pakub ning steik on ka pea igal pool saadaval.
Playa de las Américas palju igast kebabiurkaid kus hätta ei jää (muidugi kehtib nende kohta kes teavad mida ostma lähevad)
Inimesi elab saarel ligi 900 000 mis on ühtlasi 45% kogu kanaaride saarestikust. Teiste saartega on üsna tihe praamiliiklus. Piletid pidid olema umbes 20€ jalgsi ja 50€ kui minna autoga. Nö. ametlikel andmetel vallutati saar 1493. aastal kuid ühe giidi jutujärgi olla tegelik vallutus kestnud pea 300 aastat. Kohalikud olid vintsked vennikesed mägedes ja kuna sellel ajal tehnika puudus, siis polnud neil ilmselt väga raske kividega üles purssivaid sõdureid surnuks loopida. Põliselanikud olid heledama nahaga ja keegi ei tea kus kohast nad sinna sattunud olid. Väidetavalt aafrikast kuid hele nahk jälle nagu välistaks selle. Need põliselanikud kes peale vallutamist elama jäid said enamus ikkagi hukka orjastamise ja haiguste tõttu. Kohalikud ise pigem ütlevad, et nad on kanaarlased kui hispaanlased. Välismaalased suurt vahet ei tee kuid nende jaoks see ikkagi tähendab midagi
Keskmine kohalik on pigem selline veidi väiksemat kasvu ja üsna kõhna. Mida väiksem või lõuna küljest eemale jääv koht, seda vähem räägitakse inglise keelt aga asjad saab ikkagi alati aetud. Meie jaoks tundus saar väike aga minule endale jäi selline mulje, et nad pigem on seal nagu Ameeriklased kes enda rajoonist väga välja ei ronigi. Meie host näiteks pole enamustes kohtades saarel käinudki kus me käisime Eks seda soodustab jällegi see, et kõik on käe-jala juures.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et....
Suvel hakkas kamraad rääkima- Tannu, nüüd lähme pundiga odavasse kõik-hinnas kohta napsutama.
Sedapuhku jäi see ära. Vast mõni teine kord.
11:30 Startisime kilulinnast ja 11:30 olime arlandas. Sealt väljus meie lend 17:10
Arlandas läks aeg kiiremini kui arvasime. Tegime kiired rum-pumpud, varsti tuli juba Allu ja siis Kiirekas
Arlandast tenerifele kestis lend täpselt 6 tundi. Veidi tüütu, sest lubatud wifit näituseks ei olnud verivärske lennuki ettekäändega.
Mina jätkasin lennujaamas alustatut ka norwegiani pardal ja lasin vahuveinil- õllel hea maitsta.
Maandudes ootas meid siis üks mees juba ees kes hommikul sinna oli jõudnud. Tema võttis meile 7 kohalise doblo mis osutus paljude lemmikautoks seal pärast. Oma 6 käigulise kasti ja diiselmootoriga jaksas päris adekvaatselt kerida seal. Allu rebis endale cabrio peugeoti mis osutus 1.6 bensukaks ja löö või maha aga minna see vahepeal ei jaksanud. Kiirekas sai 2 päeva hiljem SL350 cabrio mersu kätte.
Olime enamus kergelt shivpsis kui villase jõudsime. Omanik helises poole maa peal, et sama lennuga tal teised kunded ka ning läksime ise sinna, võtmed olid ees.
Veidi hiljem saabus ka tema ning andis meile ametlikult pleisi üle palvega maja mitte ära hävitada täielikult
Host oli ise selline paras masuurikas, sõitis uuema audi TT'ga mis on seal üsna üle lati masin ning omas kokku seitset villat.
Pleiss maksis seitsmele vembule siis jämedalt 1700 euri. Kuna meil maja asus mäe peal (raske hinnata kõrgust kuid pakun mingi 400 metra), siis oli meil kergelt jahedam kui all. Muidugi päike otse peale paistis, siis suurt vahet polnud. Aga kui oli pilv või lihtsalt päike peidus, siis oli kohe jahedam, sest tuul tegi oma töö.
Temperatuur oli päeval 21-30 (nendest enamuse aja pigem see väiksem ots). Õhtuti-öösel mingi 17 kanti vast.
Hakkasime siis elama sellises tempos, et päeval üritasime ringi vaadata ja õhtul vaatasime (los cristianose ja Playas des americase) õhtuelu.
Pimedaks läheb väga järsku ja umbes 7 ajal. Umbes seitsme ajal läks ka tasapisi valgeks
Meie kodu asus siis Las moraditase külas Adeje rajoonis. Amricasest mingi 14km
Vaade hoovist La Gomera saarele (1,5 kiltsa kõrge saar, umbes 35km eemal)
Vaade päeval samast La gomera saarest
Vaade hoovist (meie hoovi all oli kohe teine hoov mis pildile jäi) Playa de Americas linnaosaele, eespool on siis costa adeje
Veidi eemalt, kodu teelt tehtud pilt samast kohast
LosCatos kes kohe esimesel päeval sõbraks sai (neid hulkus seal rohkemgi)
Vaade meie elamisele alt, rannast (meie elamine on üleval pool, paremas nurgas- seal kus veel majasid paistab). Päris ülevalt peaks taustaks vulkaan ka paistma aga antud hetkel olid pilved ees
Saar jaguneb minu silmis jämedalt neljaks erinevaks osaks.
1. Lõuna osa (, Los Cristianos, Playa de las Américas, Costa Adeje jne.) - Ühesõnaga kõik mis jääb lõuna lennujaama (TFS) ja Playa las Juan / Los gigantese vahele on sarnane nii looduse, maastiku kui ka väga ümmarugselt võetult ja elu-olu poolest, üsna turistikas. Looduse poolest habras ja kuiv. Meie just seal kämpisimegi siis
Vaade meie elamisest veidi ülevamalt poolt adeje rajoonile
Playa de las Américas ja Adeje vahel olev teelõik
Meie all adejes olev hotell
Veidikene juba mööda kiirteed meie elamisest los gigantose poole
Playa de las Américas... pleissi iseloomustavad tüütud ja nõmedad libud (need päris kes pakuvad, et äkki sooviks neile 20ne eest igemesse lükata) tänaval, pooltühjad öölokaalid, räigelt tüütud sisseviskajad ning neegrid.
Kogu rajoon on minu hinnangul üles ehitatud igast briti jms. poissmees turistedele. Veidi leiab ka vanureid (neid on üleüldse väga palju lõunas kes on mujalt sinna puhkama-surema- talvituma tulnud). Sisseviskajad on samuti kas britid või näiteks oli ka Eestlasi. Enamus on ülitüütud ja ei näinud just sellised välja, et nad tervislike eluviise silmas pidades seal elaks. Kogu aja peale sai igas pleisis nähtus pea samasid nägusid "tööd" tegemas jne. Ühesõnaga tõenäoliselt mõndade inimeste valduses olevad urkad.
Hooajal pidi see kant muidugi vän vaildereid täis olema ja pidu käib koguaeg. Mingit sellist meile harjumuspärast ööklubi kultuuri seal ei paistnud. Pigem poolväiksed urkad mis on ülipasased ja räämas. Kõik on ainult mälus peoloomade peale väljas. Küll aga leidis sealtki paar viisakamat kohta kus istuda ja muusikat kuulata (kohati isegi elavat ja kidraga). Päris mitu head kebabi jms. kohta on seal samuti kus saab ca. viieka eest väga häid asju
Ühesõnaga seal rohkem midagi polegi kui neljal pidil nähtud
Kohe kõrval olematu üleminekuga on teine linn, los cristianos. Seal on kõik edevam, läbu pole, palju värskeid penskareid aega veetmas ning viisakad kohad kus olla.
Palju kaubanduspinda ning restorane, siledad tänavakivid.
Käisime seal ühes mererestos söömas ja Hard Rock cafes samuti. Kõik väga viieline
Selline perega ajaveetmise rajoon. Enamus ongi seal vast hotellides ja tiksuvad vaikselt ringi seal jalgsi
2. Põhja/kirde osa - San Cristóbal de la Laguna, Santa de la cruz
Seal asub ka TFN (põhja lennuväli) kus toimus 1977. aastal lennukatastroof, milles hukkus 583 inimest.
Seal on kõik hoopis teistmoodi kui eespool kirjeldatud lõunaküljel. Linn tundub euroopalikum ja autod uuemad. Näha on, et seal käiakse ka tööl
Siin-seal on kirikud ja ristid, inimesed on kohalikumad. Loodus on täiesti midagi midagi muud.
Mina küll pole käinud aga mulle tundus, et see koht meenutab seal hoopis mingit lõuna-ameerikat vms. Söögikohad olid veidi teised jne.
Lennujaama kõrval
Kui hakata sealt nüüd lõunasse sõitma mööda rannikut (meie rajooni), siis hakkab loodus ja olustik järk-järgult meenutama kõike seda mida kirjeldasin eespool. Loodus läheb kõrbesemaks, asulad väiksemateks ning hõredamateks ja varsti ongi juba lõuna lennujaam mingi meie kant.
3. Põhja/loode osa ja sealt mööda rannikut läände - kuni kaljudeni välja (Acantilados de Los Gigantes - mille teine külg jääb jällegi eespool mainitud meie rajooni piiriks)
No jällegi, pole mina käinud aga teiste juttude-pitlide ja a'la reisisaadete põhjal ütleks, et see on mingi itaalia hoopis
Kitsad tänavad, käänulised mägiteed ja linnatänavad. kitsas liiklus. Kõik tundus pigem rahulikum ja chillim kui mujal. Rannik oli hoopis teistsugune
4. Kõik muud kohad (Olgu kohe öeldud, et nr 4 me ei käinudki)
1. Acantilados de Los Gigantes (Masca) / Teno ja neist paremale jääv mäestik
Ilmselt kõige ekstreemsemate teede-loodusega kohad saarel
2. Teide (Vulkaan ja rahvuspark)
3. Kas seal üldse mingit nimetust on aga Teidest pealinna (Santa Cruzi) viiv tee
Nagu juba eespool räägitud, siis esimene päev kulus meil kohalejõudmiseks nagu ka viimane. Seega 6 päeva olime kohapeal.
Esimese päeva õhtust elik elamise ülevõtmisest sai juba kirjutatud.
Teine päev kulus sisselamiseks. Käisime korra all (milest ka eespool pildid) söömas mingis kohalikus kohvikus hommikusööki ja suundusime poodi. Ostsime elamiseks vajaminevat kola ja suundusime koju. Otsustasime väikesed tervitusenapsud teha ja vedelesime niisama. Veits bassus ja õhtul sai korra ka päikest. mingi hetk osa seltskonnast käis korra linnapeal vuramas ka ning jäi üsna suurde ummikusse kus tuli neil umbes 1 tund aega veeta. Õhtul vaatasime mõned Playa de las Américas baarid üle, ebameeldiv.
Kolmas päev oli tegutsemise päev. Kiirekas sai rendist SL'i kätte ja otsustasime teidele põrutada.
2356m. Sealt läksid gondlid üles vulkaani otsa 3,5km peale aga liinid olid jääs ja sinna ma ei saaanud.
Veits olles seal vegeteerinud kütsime tagasi koju- teist teedpidi.
Sihikuga pilt
Siin siis tuli ristmik kus kohast me enne teidesse jõudsime ja nüüd teise tee võtsime. Natuke üleval pool on pilt kus pilved jäävad paremale.
Jõudes ristmikust vähe edasi ja ümber mingi künka... BAM (mõne kiltsa lugu)
Saime jälle mõned kiltsad vurada kui priroda arvas, et digimuutub
Läbi pilvede
Ja juba pilvede all
Vahepeal mämmisime mingis kohalikus külakohas keset räiget kurvi. See oli veidi ehedam koht. Teenindaja suurt palju anglisiast aru ei saanud aga cerveza sain ma juba selleks ajaks selgeks. paar lauda eemal olid kohalikud külamehed lõunast õltsi lahendamas ja läksid päris hoogu, vahepeal vaatasime, et hakkavad nüpeldama üksteist. Suht jahe oli seal kuigi päike punnitas. Varsti oli ka aru saada miks.
Laskudes tulid järgmised pilved
Ja olimegi üsna kodu lähedal juba. Kusjuures all on täiesti lämmi ilm too päev.
Käisime kaubanduskeskusest läbi ja hakkasime grillima
Õhtul käisime jälle korraks linnas ja vaatasime debiilsete sisseviskajate näod üle
Neljandal päeval käisime korra Playa san juan nimelisest linnast läbi, leppisime seal kaatrisõidu kokku ja kütsime Mascasse.
Masca on siis gigantide kaljude esimene mäekuru. Selleks tuli siis üle esimese kalju sõita ja alla välja uuesti. Meie sõisime veel järgmise otsa ka. Sealt edasi jäi kahjuks minemata kuna doblol hakkas küttega jamaks minema. Sealt saab veel Teno mäestiku otsa ja mööda seda laskuda rahulikult alla buenavistasse kus kohast viimasel päeval ka mööda sõitsime (teno mägede kõrvalt teno randa välja. Lisaks suurepäerastele vaadetel peaks seal vahepeal veel sadade kaupa erinevaid istandusi olema
Sinna poole sõites saime korra ühest mäest läbi sõita (tunnel) ja peale seda sai kõrbesest kohast jälle rohelisem
Siit hakkasime üles pressima siis (Mitte, et enivei koguaeg kuhugi üles ei sõidaks)
Vaikselt tuli minema hakata. Teed olid koguaeg... mitte väga laiad
Ja juba teiselpool üleval
Pilved kihtuasid haige kiirusega alla. Sellest hiljem ka väike video. Ühtlasi jõuavad nad sealt mäeahelikust alla veeni välja ja põhjustavad seal väga suuri puhanguid.
Böö
Ja läksimegi koju ära jälle
Tagasi sõites poole mäe peal otsustas üks taksojuht teisega juttu ajama hakata. Kiirekas siis ootas kannatlikult. Mingi hetk jõudsid doblo mehed järgi ja peale paarikümne sekist ootamist ei kannatanud ecu enam seda jama välja. Lasi korra tuutu ja sellepeale läks üks taksist käima (kes tuli suunaga alla). Kiirekas lõpuks mainis talle, et ta on debiilik ja võib ennast ära tappa. Asi oleks sellega võinud lõppeda aga siis ei lasknud tema enam ära sõita meil ja hakkas kiirekat blokeerima. Seni ta seal irvitas kuni ta vaatas, et kiirekas ja doblo on ainult teemaks. Lõpuks me kolmekesi keerasime talle peukari risti ette ja enne kui sqad jõudis talle välja käia variandi, et kas ta igemesse on kunagi saanud kadus tal naeratus ära ja millegipärast ei olnud tal isu enam teed blokeerida Nii me sealt ära läksime.
Teepeal oli mingis bensukas selline värk
Viiendal päeval otsustasid Allu, MeisterJaan (mitte meie ) ja Sqadpoiss sullamulla minna tegema aquaparki.
Kiirekas, ecu, Wilson (meie seitsmes salapärane reisikaaslane) ja mina panime dobole hääled sisse ja vaatasime kui kaugele meie villast mööda minevat teed ka mäe otsa kannatab rammida. Kahjuks sellest tripist pole eriti pilte (midagi ilmselt saan kui viimane mees ka pildid saadab)
Noh, ikka kannatas.
Seal läks selles suhtes väga põnevaks, et varsti tulid tupik umärgid, peale seda tuli mingi värav (avasime ja sõitsime edasi) ja siis hakkas alles huvitav.
Mingid kahtlased talud, mingid istandused, mingid täiesti üksikud väga lagunenud majapidamised kus olid kitsed ja räigelt palju banaane (Kus kohast need sinna said, ei tea), koerad haukusid siin-seal jne. Lõpuks jõudsime välja mingile mäenõlvale kus oli tee nii varisenud, et dobloga ei aidanud enam edasi rammida. Muidu oleks jõudnud välja teeni mis viib teideni. ainult mõni kilts jäi.
Pilt varasemast, edasi oli juba metsa ja erinevaid tõuse-laungusi
Igatahes olime me piisavalt kõrgel, et veel kergest tõusust jalgsi üles rühtides tõmbas kiirekal ja minul ikka hinge kinni ja südame lammutama. Henry ja wilson ronisid veits veel edasi. Ütlesid, et mingid talud-asjad paistavad.
Tulime tagasi. Kui teised ka aquast tagasi olid, siis suundusime san juani ja läksime kaatriga tripile
Olime nii lahe kaader, et müügitädi tahtis endale seltskonnast pilti, et paremini müüa seda kaatrivärki
Tegime kolmetunnise tripi. Tuunikala püügiks mõeldud landid visati sisse ja tiirutasime ringi ca. 7 sõlme tunnis. Hiljem suundusime masca alla kaljude juurde randa
Kala ei saanud. Kaks korda nägin tuunikala hüpet millest üks kord oli selgelt, teist korda vilksamisi. Nägime ka sinivaala. Ühe korra lükkas küüru normilt välja veest ja teist korda nägime ainult kergelt siluetti, käis hingamas. Vesi läks ikka üsna ruttu ca. 700m sügavuseks ja kohe kõrval oli juba 1 kilts sügavust.
Päikeseloojangu saatel suundusime siis nende gigant kaljude poole
Nendest siis niipalju, et peaks olema vanemad kui ülejäänud saar. Netist leidsin infot , et vanemad kui 6 miljonit aastat aga paadimees oskas öelda, et 11 miljonit. No mõned millid siia-sinna, who cares kaljuseinad on siis ca. 500 meetrit kõrged ja sealt kergelt veel üles ca. 600-800 metra kõrged.
Seda kui kõrged nad päriselt on sai alles täiesti seal küljeall olles aru.
Sellel õhtul jättis kiirekas meiega hüvasti ja tegime romantilise dinneri seal san juanis.
Kuuendal päeval otsustasime pikema tripi teha. Lootsime uuesti vulkaani otsa saada aga järts oli 2 tundi ja loobusime. Sealt põrutasime siis piki saart keskelt alla Santa Cruzi
Lisan siis pildid teidest edasi, sest sinna sõitsime täpselt sama teed pidi mis ma eelnevaltki juba kajastasin
Panime korra valesti, siit sai puerto de la cruzi
1km tagasi ja sõit jätkus õiges suunas
See jama läks nüüd otse alla.... natuke oli nagu kõhe ka
Sealt mõned kilomeetrid edasi hakkas pihta jälle see digimuutumine (eelnevatel pitlidel siis pilvedesse jõudes momentaalselt)
Vahepeal tuli suht padukat ikka. Temperatuur oli kohati 7 kraadi.
Ja siis hakkasimegi Santa Cruzi jõudma
Täitsa alla välja jõudes tegime kerge söögi ja jalutasime veidi ringi.
Sadamas vedelesid mingid naftaplatvormid
Ja nii me koju jälle hakkasimegi minema
Järvevanal jälle ruts20 kella minimaalselt ja tuld
Viimasel päeval läks asi kaheks.
Ühed läksid puerto de la cruzi loro parki (mingi ulme loomaaed) kuhu oleks tahtnud tegelikult minna aga valikuid tuli teha meie läksime teise autoga teno ja gigantide mäestiku taha kõige läänepoolsemasse tippu
Sealt siis samuti puerto de la cruzi ja ringiga jälle santa cruzi. sealt vana hea järvevanatripp koju
Vaade siis sealt tipust gigantide mäele ja kergelt paistavad juba ka linnad (los gigantes ja san juan), seal käisime me selle kaatriga
Tagasi...
Suundusime täiesti kottpimedasse tunnelisse. Mingi kilomeeter pikk äkki
Vahepeal olid head vaated kuristikust otse alla ookeanisse kuid sõidupealt ei õnnestunud pilti teha ja seisma seal jääda ei saanud. Reaalselt oligi mingi paar metra otse alla teest.
Sellest mäest läks ka tee üles
Vasakul üle lahe paistabki juba puerto de la cruz. Sealt santa cruzi sõites midagi uut ei olnud
Hommikul kuuest üles ja lennujaama
Kõik pildid
photos.google.com/share/AF1QipO9HKzgaqqr0LXdFNNXza8gHbuzt1jNG7F64bzAjQuECtkWKvJ3NvUnPnO3B8qoHQ?key=UnZMdzBONTFrSTJyUXlGR1d1ZGpFU2JMNndXRFpR
Video
Minu esimesed triibulised
Kui mitte arvestada ümbruskaudseid riike nagu Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja okei- isegi Saksamaa, siis sellest tenerife reisist sai minu esimene "päris reis"
Teen siia väikese kokkuvõtte sellest tripist.
Lõpust leiab lingid kus on kõik pildid ja väikene video
Ütlen kohe ära, et kõigest paremini arusaamiseks on abiks www.google.ee/maps/@28.3033553,-16.5915308,11z?hl=et (ehk on mugavam kasutada sateliidi pilti, siis on ka maastiku aimdust)
Üks tripikaaslane küsis mu käest tagasi tulles, et kas mind ei huvitagi kultuur ? (nad käisid veepargis ja loro loomaaias). Mind huvitab küll aga kogu selle tripi ajal salvestasin mina asju teisiti ning veepark ja loomaed ei mänginud ajaliselt välja. Või siis poleks me pidanud tegelema absoluutselt napsitamisega mida me sinna ju ometigi tegema läksime
Kunagi tahaks kindlasti tagasi sinna, sest jäi veel avastamata kergelt- kasvõi need samad veepargid ja loomaaiad kuid ka mõned kohad.
Kõik mis ma kirjutan on läbi minu silmade ja kui kellegi arust midagi on valesti... siis paraku peab ta sellega leppima.
Asjast (mõned iseloomustavad pildid võtsin netist)
Meie sõbraks sai kohe alguses juhuse tahtel selline raadio www.locafm.com/live/player.html (selle võite meeleoluks lahkesti kohe käima panna taustale)
Tenerife saare pindala on 2058 km² (Saaremaa pindala on 2673 km²).
Tenerife saar on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Pico de Teide kõrgus on 3718 meetrit, mis on Hispaania kõrgeim tipp. Ühtlasi peaks see vulkaanidest olema ka maailmas kolmas.
Saarel on läbilõige väga väga erinevast loodusest. Sisuliselt paari kilomeetriga võib kõik täielikult muutuda. Reservatsioonideta on seal ainult mägine maastik - Kõik muu on enda teha.
Sama asi on ka temperatuuri, tuule ja vihma-päikesega. Kõik vahetub palju. Kui ühes kohas on 25 kraadi sooja ja päike paitab, siis teide juures võib olla -1 ja tuleb lund.
Kui jätkata faktidega, siis jäi silma et mingi aasta jaanuari kuus oli all, lõunas 28 kraadi sooja ning paar päeva hiljem üleval, vulkaani juures -14 ja lumetorm.
Saare lõunaosas on kuiv kliima, mille põhjustab külm Kanaari hoovus. Põhjanõlvadel 500–2000 meetri kõrgusel on kliima niiskem, seal kasvab ka metsa.
Tegemist on Euroopaga mis on lihtsalt pisut kaugemal....
Elanike ca. 900 000
Kõige suurem kanaaari saar. Ühtlasi ka kõige asustatum.
43% Kanaaride elanikonnast elab Tenerifel
Kõneletakse Hispaania keelt. Paljud saavad ka Inglise keelega hakkama.
Kuna turiste käib väga palju, siis põhiline elatusallikas ongi turism. Palju elab kliimapagulasi ja lihtsalt mujalt sinna kolinud inimesi
Meetermõõdustik, parempoolne liiklus, elektristandart sama mis meil
Keskmine palk umbes 1150.-
Pool autonoomne, Valitsus on näiteks kehtestanud erinevaid maksusoodustusi millest tulenevalt hinnad on kohati soodsamad. Näiteks käibemaks on neil 50% väiksem kui mandril.
Kütus umbes 1 euro liiter
Pakk sigarette 3-5 eurot
Õlu väljas 1-3 eurot
Õlu poes umbes 0,5 eurot (import õlled kallimad)
Mida kangem alkohol, seda rohkem võrreldes Eestiga hind odavam on. Cavad, veinid 5 euro ringis. Kanged alkoholid 5-10 eurot pudel. Viina sai kohati 4-5 eurot 500-750ml pudel.
Kokteil väljas 5 eurot ja üsna eranditult.
Normaalne söök 5-10 eurot.
Hea söök paremas kohas 15-25 eurot (koos joogiga)
Rendiautod on odavad ja kindlustus on hinnas www.pluscar-tenerife.com/
Taksod on päevasel ajal pool-tasuta. Öisel ajal 3x kallimad. Taksistid on ülbed
Liiklus on tormakas. Sõidetakse lihtsalt mõistlikuse põhimõttel. Kiirteel on lubatud 120 aga paljud sõidavad kiiremini.
Roolis lubatud 0,5
Politsei on aktiivne
Rekordkõrgeid temperatuure on mõõdetud 40 kanti ja madalamaid 10 kanti kuid temperatuur jääb üldiselt 18 ja 30 vahele. Eesti inimesel ei tohiks külm hakata.
Kuna kliimat mõjutab kanaari hoovus, siis on temperatuur saarel aastaringi üsnagi sarnane. Päikeseotsijatele sobib lõuna.
Geograafiliselt koosneb kõik väiksematest või suurematest tõusudest.
Olles Saaremaast väiksem pakub see saar meeletut looduse ilu. Väga väikese vahega võib loodus kardinaalselt muutuda.
Kui võtate rendiauto, siis vaadake midagi mis jaksaks edasi ka minna. vabalthingav lahja bensiinimootor võib seal lihtsalt jõuetuks jääda kuna tõusud on kohati väga suured.
Saarel peaks iga inimene endale sobiva loodusega koha leidma.
Ookeanisse ujuma me ei läinudki. Rannad on neil sellised üsna inetud tulenevalt pinnasest. Liiv on osadesse randadesse väidetavalt toodud sahara kõrbest.
Inimesed on turistidega harjunud kuna see nende põhi elatusallikas on. Seega enamus on üles ehitatud turistide heaks.
Mingit väga erilist ajaloolist ja kultuurilist hõngu tenerife ei paku kuid kindlasti leiavad endale koha näol sobiliku sihtkohana nii perereisi, läbureisi kui ka loodusereisi otsijad.
Kohalikud inimesed on küllaltki tuimad. Liigagarat sõprust ei maksa otsida. Eks igasugused ebamugavad turistid on inimesed ükskõikseteks muutunud.
Olemuselt on nad ka sellised pikaldased ja see väljendub kõiges, ka bürokraatias. Väga palju on mujalt elama tuldud.
Nii odav seal ei ole kui aimata võib aga kütus on euro ringis ja ilmselt kogu poest vajamineva saab 30-40% Eestist odavamalt vaadates kus kohast ja mida ostad. Iga veidi aja tagant on bensukad (üldse mitte nagu siin, et enamus on samad firmad vaid hoopis erinevad ketid). Tanklamees tahab tavaliselt lahkelt su paagi ka täis lasta. Pigem on seal odavamad just kanged alkoholid. Suits ei ole eriti odavam kui meil ja õlts ei tõmba ka otseselt põlvist nõrgaks aga siiski hinnavahet on märgata (edit: Eriti peale Sotside aktsiisipoliitikat) Pea igalt poolt leiad mõne mini-marketi kus kohast saab kõik kätte mida vaja.
Kinnisvara on seal päris kallis. 100% sotti lõpuks ei saanudki aga alla 100k ei saa seal midagi (korterid) ja mingid majad pigem maksavad 200-500k. Ühe sisseviskajaga sai räägitud ja nad üürisid mingit väikest kahetoalist korterit 850 euri eest neljakesi. Ei kõla just unistusena.
Eks seal selle maaga on nagu on ja juurde ei tule teda kui just vulkaan jälle mingit lüket ei tee. Seal kus on rohelisem loodus on kõik paksult täis ehitatud (isegi sellistel nõlvadel kus see tundub võimatu) ja kõrbese poole peal toimub praegu vilgas ehitus mis ilmselt mingi hetk ka kõik täis saab (kuna turiste käib üha rohkem tulenevalt muu maailma jamadest). Igal pool on palju igasuguseid istandusi ja kasvandusi. Kogu kuiva poole peal on kõik kastmissüsteemide peal. Isegi tänavatel olevad taimed.
Tulenevalt maastikust usun, et piduriklotse, sidureid ja mootori-kasti patju kulub seal ulmeliselt palju. Päris jõuetute autodega seal vast hakkama ei saagi. Saare keskmine auto on ca. 95-2005 aasta kaheukseline millele on installeeritud sportsummuti. Liiklus on päris tihe ja kergelt ärev. Ca. 70% saarele saab tiiru peale teha mööda kiirteed mis olemuselt on meie järvevana ainult selle vahega, et lubatud on 120km/h ja üldine vool pigem kergelt kiirem. ka 140ga sõites leidub veel mõni kes mööda vuhiseb kuid optimaalne ongi selline 120-130. Jäädakse ka jalgu nagu igal pool mujal. Mingitel aegadel on ka päris suuri ummikuid. Teed on pigem üsna head. Saare põhiasulatest lähtuvalt teeb ringi peale umbes 200km'ga + siis veel ca. 100km jääb veel paari nurga avastamiseks. samuti veel siis keskmine osa (el teide vulkaan ja rahvuspark) millest saab siis saare keskelt läbi sõita. kaldast hakkab igal pool kohe tõus ja kestab mäe keskele välja. Ma pakun, et kusagil 1,5-2 km vahel on enamuses ümber saare tihti pilved, tihti vulkaan ei paistagi. Kuna tõusud ja langused on suured, siis see kõik hakkab ka tervises tunda andma, eriti kui toopi panna nagu meie. 2km peal on ikka õhk omajagu hõredam. Samuti olenemata kohast vähemalt minul paugutas tihti kõrvad täiesti lukku ära ja siis oli vaja stabiliseerida (nagu vee all). Teid iseloomustab veel see, et meie (adeje piirkonnast), teisele poole saart saab ühelt poolt ca. 65km (mööda S ja U stiilis mägiteid) ja mingi 1,5 tundi ja kui minna mööda kiirteepoolset osa, siis võtab see aega umbes samapalju (pigem törts vähem) aga mingi 125km. Seega saate aimata mis on liikumiskiirus mägiteedel. Sellel järvevanalaadsel kiirteel on ka betoonis ära käidud iga veidi aja tagant kuna seal ikka tekib mingeid ärevaid momente kus nissan micra vilgutab 120ga enda ees sõitvale ML mersule tulesid, et too eest nahui tõmbaks või paneb üldse paremalt poolt. Palju on vanasid mercedeseid (124,126, kutsikas) ja kurvasilmseid samuti. Bemmid audid on pigem A3 ja 3ndal seerial baseeruvad. Väga uhkeid autosid on seal pigem väga vähe. Meie kõigi lemmikut E60net nägime ainult kahte terve saare peal, ilmselt pole neil kodus lihtsalt roolilati nagideks ruumi.
Söögikohtades on söögid suurusjärgus samad mis meil ainukese vahega, et mina ei saanud söögiga küll kordagi põske (kõik oli alati hea). Teistel oli paar korda nurisemist.
Kuna me seal põhiturismi rajoonis olime, siis ilmselt me päris selget pilti ette saanudki. Tuleks kolistada rohkem muid kohti, et emotsioone saada.
Ega see söögikultuur seal ilmselt mingit väga suurt üllatust ei valmista, rohkem selline monotoone. Rõhku pannakse rohkem sellele mida meri pakub ning steik on ka pea igal pool saadaval.
Playa de las Américas palju igast kebabiurkaid kus hätta ei jää (muidugi kehtib nende kohta kes teavad mida ostma lähevad)
Inimesi elab saarel ligi 900 000 mis on ühtlasi 45% kogu kanaaride saarestikust. Teiste saartega on üsna tihe praamiliiklus. Piletid pidid olema umbes 20€ jalgsi ja 50€ kui minna autoga. Nö. ametlikel andmetel vallutati saar 1493. aastal kuid ühe giidi jutujärgi olla tegelik vallutus kestnud pea 300 aastat. Kohalikud olid vintsked vennikesed mägedes ja kuna sellel ajal tehnika puudus, siis polnud neil ilmselt väga raske kividega üles purssivaid sõdureid surnuks loopida. Põliselanikud olid heledama nahaga ja keegi ei tea kus kohast nad sinna sattunud olid. Väidetavalt aafrikast kuid hele nahk jälle nagu välistaks selle. Need põliselanikud kes peale vallutamist elama jäid said enamus ikkagi hukka orjastamise ja haiguste tõttu. Kohalikud ise pigem ütlevad, et nad on kanaarlased kui hispaanlased. Välismaalased suurt vahet ei tee kuid nende jaoks see ikkagi tähendab midagi
Keskmine kohalik on pigem selline veidi väiksemat kasvu ja üsna kõhna. Mida väiksem või lõuna küljest eemale jääv koht, seda vähem räägitakse inglise keelt aga asjad saab ikkagi alati aetud. Meie jaoks tundus saar väike aga minule endale jäi selline mulje, et nad pigem on seal nagu Ameeriklased kes enda rajoonist väga välja ei ronigi. Meie host näiteks pole enamustes kohtades saarel käinudki kus me käisime Eks seda soodustab jällegi see, et kõik on käe-jala juures.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et....
Suvel hakkas kamraad rääkima- Tannu, nüüd lähme pundiga odavasse kõik-hinnas kohta napsutama.
Sedapuhku jäi see ära. Vast mõni teine kord.
11:30 Startisime kilulinnast ja 11:30 olime arlandas. Sealt väljus meie lend 17:10
Arlandas läks aeg kiiremini kui arvasime. Tegime kiired rum-pumpud, varsti tuli juba Allu ja siis Kiirekas
Arlandast tenerifele kestis lend täpselt 6 tundi. Veidi tüütu, sest lubatud wifit näituseks ei olnud verivärske lennuki ettekäändega.
Mina jätkasin lennujaamas alustatut ka norwegiani pardal ja lasin vahuveinil- õllel hea maitsta.
Maandudes ootas meid siis üks mees juba ees kes hommikul sinna oli jõudnud. Tema võttis meile 7 kohalise doblo mis osutus paljude lemmikautoks seal pärast. Oma 6 käigulise kasti ja diiselmootoriga jaksas päris adekvaatselt kerida seal. Allu rebis endale cabrio peugeoti mis osutus 1.6 bensukaks ja löö või maha aga minna see vahepeal ei jaksanud. Kiirekas sai 2 päeva hiljem SL350 cabrio mersu kätte.
Olime enamus kergelt shivpsis kui villase jõudsime. Omanik helises poole maa peal, et sama lennuga tal teised kunded ka ning läksime ise sinna, võtmed olid ees.
Veidi hiljem saabus ka tema ning andis meile ametlikult pleisi üle palvega maja mitte ära hävitada täielikult
Host oli ise selline paras masuurikas, sõitis uuema audi TT'ga mis on seal üsna üle lati masin ning omas kokku seitset villat.
Pleiss maksis seitsmele vembule siis jämedalt 1700 euri. Kuna meil maja asus mäe peal (raske hinnata kõrgust kuid pakun mingi 400 metra), siis oli meil kergelt jahedam kui all. Muidugi päike otse peale paistis, siis suurt vahet polnud. Aga kui oli pilv või lihtsalt päike peidus, siis oli kohe jahedam, sest tuul tegi oma töö.
Temperatuur oli päeval 21-30 (nendest enamuse aja pigem see väiksem ots). Õhtuti-öösel mingi 17 kanti vast.
Hakkasime siis elama sellises tempos, et päeval üritasime ringi vaadata ja õhtul vaatasime (los cristianose ja Playas des americase) õhtuelu.
Pimedaks läheb väga järsku ja umbes 7 ajal. Umbes seitsme ajal läks ka tasapisi valgeks
Meie kodu asus siis Las moraditase külas Adeje rajoonis. Amricasest mingi 14km
Vaade hoovist La Gomera saarele (1,5 kiltsa kõrge saar, umbes 35km eemal)
Vaade päeval samast La gomera saarest
Vaade hoovist (meie hoovi all oli kohe teine hoov mis pildile jäi) Playa de Americas linnaosaele, eespool on siis costa adeje
Veidi eemalt, kodu teelt tehtud pilt samast kohast
LosCatos kes kohe esimesel päeval sõbraks sai (neid hulkus seal rohkemgi)
Vaade meie elamisele alt, rannast (meie elamine on üleval pool, paremas nurgas- seal kus veel majasid paistab). Päris ülevalt peaks taustaks vulkaan ka paistma aga antud hetkel olid pilved ees
Saar jaguneb minu silmis jämedalt neljaks erinevaks osaks.
1. Lõuna osa (, Los Cristianos, Playa de las Américas, Costa Adeje jne.) - Ühesõnaga kõik mis jääb lõuna lennujaama (TFS) ja Playa las Juan / Los gigantese vahele on sarnane nii looduse, maastiku kui ka väga ümmarugselt võetult ja elu-olu poolest, üsna turistikas. Looduse poolest habras ja kuiv. Meie just seal kämpisimegi siis
Vaade meie elamisest veidi ülevamalt poolt adeje rajoonile
Playa de las Américas ja Adeje vahel olev teelõik
Meie all adejes olev hotell
Veidikene juba mööda kiirteed meie elamisest los gigantose poole
Playa de las Américas... pleissi iseloomustavad tüütud ja nõmedad libud (need päris kes pakuvad, et äkki sooviks neile 20ne eest igemesse lükata) tänaval, pooltühjad öölokaalid, räigelt tüütud sisseviskajad ning neegrid.
Kogu rajoon on minu hinnangul üles ehitatud igast briti jms. poissmees turistedele. Veidi leiab ka vanureid (neid on üleüldse väga palju lõunas kes on mujalt sinna puhkama-surema- talvituma tulnud). Sisseviskajad on samuti kas britid või näiteks oli ka Eestlasi. Enamus on ülitüütud ja ei näinud just sellised välja, et nad tervislike eluviise silmas pidades seal elaks. Kogu aja peale sai igas pleisis nähtus pea samasid nägusid "tööd" tegemas jne. Ühesõnaga tõenäoliselt mõndade inimeste valduses olevad urkad.
Hooajal pidi see kant muidugi vän vaildereid täis olema ja pidu käib koguaeg. Mingit sellist meile harjumuspärast ööklubi kultuuri seal ei paistnud. Pigem poolväiksed urkad mis on ülipasased ja räämas. Kõik on ainult mälus peoloomade peale väljas. Küll aga leidis sealtki paar viisakamat kohta kus istuda ja muusikat kuulata (kohati isegi elavat ja kidraga). Päris mitu head kebabi jms. kohta on seal samuti kus saab ca. viieka eest väga häid asju
Ühesõnaga seal rohkem midagi polegi kui neljal pidil nähtud
Kohe kõrval olematu üleminekuga on teine linn, los cristianos. Seal on kõik edevam, läbu pole, palju värskeid penskareid aega veetmas ning viisakad kohad kus olla.
Palju kaubanduspinda ning restorane, siledad tänavakivid.
Käisime seal ühes mererestos söömas ja Hard Rock cafes samuti. Kõik väga viieline
Selline perega ajaveetmise rajoon. Enamus ongi seal vast hotellides ja tiksuvad vaikselt ringi seal jalgsi
2. Põhja/kirde osa - San Cristóbal de la Laguna, Santa de la cruz
Seal asub ka TFN (põhja lennuväli) kus toimus 1977. aastal lennukatastroof, milles hukkus 583 inimest.
Seal on kõik hoopis teistmoodi kui eespool kirjeldatud lõunaküljel. Linn tundub euroopalikum ja autod uuemad. Näha on, et seal käiakse ka tööl
Siin-seal on kirikud ja ristid, inimesed on kohalikumad. Loodus on täiesti midagi midagi muud.
Mina küll pole käinud aga mulle tundus, et see koht meenutab seal hoopis mingit lõuna-ameerikat vms. Söögikohad olid veidi teised jne.
Lennujaama kõrval
Kui hakata sealt nüüd lõunasse sõitma mööda rannikut (meie rajooni), siis hakkab loodus ja olustik järk-järgult meenutama kõike seda mida kirjeldasin eespool. Loodus läheb kõrbesemaks, asulad väiksemateks ning hõredamateks ja varsti ongi juba lõuna lennujaam mingi meie kant.
3. Põhja/loode osa ja sealt mööda rannikut läände - kuni kaljudeni välja (Acantilados de Los Gigantes - mille teine külg jääb jällegi eespool mainitud meie rajooni piiriks)
No jällegi, pole mina käinud aga teiste juttude-pitlide ja a'la reisisaadete põhjal ütleks, et see on mingi itaalia hoopis
Kitsad tänavad, käänulised mägiteed ja linnatänavad. kitsas liiklus. Kõik tundus pigem rahulikum ja chillim kui mujal. Rannik oli hoopis teistsugune
4. Kõik muud kohad (Olgu kohe öeldud, et nr 4 me ei käinudki)
1. Acantilados de Los Gigantes (Masca) / Teno ja neist paremale jääv mäestik
Ilmselt kõige ekstreemsemate teede-loodusega kohad saarel
2. Teide (Vulkaan ja rahvuspark)
3. Kas seal üldse mingit nimetust on aga Teidest pealinna (Santa Cruzi) viiv tee
Nagu juba eespool räägitud, siis esimene päev kulus meil kohalejõudmiseks nagu ka viimane. Seega 6 päeva olime kohapeal.
Esimese päeva õhtust elik elamise ülevõtmisest sai juba kirjutatud.
Teine päev kulus sisselamiseks. Käisime korra all (milest ka eespool pildid) söömas mingis kohalikus kohvikus hommikusööki ja suundusime poodi. Ostsime elamiseks vajaminevat kola ja suundusime koju. Otsustasime väikesed tervitusenapsud teha ja vedelesime niisama. Veits bassus ja õhtul sai korra ka päikest. mingi hetk osa seltskonnast käis korra linnapeal vuramas ka ning jäi üsna suurde ummikusse kus tuli neil umbes 1 tund aega veeta. Õhtul vaatasime mõned Playa de las Américas baarid üle, ebameeldiv.
Kolmas päev oli tegutsemise päev. Kiirekas sai rendist SL'i kätte ja otsustasime teidele põrutada.
2356m. Sealt läksid gondlid üles vulkaani otsa 3,5km peale aga liinid olid jääs ja sinna ma ei saaanud.
Veits olles seal vegeteerinud kütsime tagasi koju- teist teedpidi.
Sihikuga pilt
Siin siis tuli ristmik kus kohast me enne teidesse jõudsime ja nüüd teise tee võtsime. Natuke üleval pool on pilt kus pilved jäävad paremale.
Jõudes ristmikust vähe edasi ja ümber mingi künka... BAM (mõne kiltsa lugu)
Saime jälle mõned kiltsad vurada kui priroda arvas, et digimuutub
Läbi pilvede
Ja juba pilvede all
Vahepeal mämmisime mingis kohalikus külakohas keset räiget kurvi. See oli veidi ehedam koht. Teenindaja suurt palju anglisiast aru ei saanud aga cerveza sain ma juba selleks ajaks selgeks. paar lauda eemal olid kohalikud külamehed lõunast õltsi lahendamas ja läksid päris hoogu, vahepeal vaatasime, et hakkavad nüpeldama üksteist. Suht jahe oli seal kuigi päike punnitas. Varsti oli ka aru saada miks.
Laskudes tulid järgmised pilved
Ja olimegi üsna kodu lähedal juba. Kusjuures all on täiesti lämmi ilm too päev.
Käisime kaubanduskeskusest läbi ja hakkasime grillima
Õhtul käisime jälle korraks linnas ja vaatasime debiilsete sisseviskajate näod üle
Neljandal päeval käisime korra Playa san juan nimelisest linnast läbi, leppisime seal kaatrisõidu kokku ja kütsime Mascasse.
Masca on siis gigantide kaljude esimene mäekuru. Selleks tuli siis üle esimese kalju sõita ja alla välja uuesti. Meie sõisime veel järgmise otsa ka. Sealt edasi jäi kahjuks minemata kuna doblol hakkas küttega jamaks minema. Sealt saab veel Teno mäestiku otsa ja mööda seda laskuda rahulikult alla buenavistasse kus kohast viimasel päeval ka mööda sõitsime (teno mägede kõrvalt teno randa välja. Lisaks suurepäerastele vaadetel peaks seal vahepeal veel sadade kaupa erinevaid istandusi olema
Sinna poole sõites saime korra ühest mäest läbi sõita (tunnel) ja peale seda sai kõrbesest kohast jälle rohelisem
Siit hakkasime üles pressima siis (Mitte, et enivei koguaeg kuhugi üles ei sõidaks)
Vaikselt tuli minema hakata. Teed olid koguaeg... mitte väga laiad
Ja juba teiselpool üleval
Pilved kihtuasid haige kiirusega alla. Sellest hiljem ka väike video. Ühtlasi jõuavad nad sealt mäeahelikust alla veeni välja ja põhjustavad seal väga suuri puhanguid.
Böö
Ja läksimegi koju ära jälle
Tagasi sõites poole mäe peal otsustas üks taksojuht teisega juttu ajama hakata. Kiirekas siis ootas kannatlikult. Mingi hetk jõudsid doblo mehed järgi ja peale paarikümne sekist ootamist ei kannatanud ecu enam seda jama välja. Lasi korra tuutu ja sellepeale läks üks taksist käima (kes tuli suunaga alla). Kiirekas lõpuks mainis talle, et ta on debiilik ja võib ennast ära tappa. Asi oleks sellega võinud lõppeda aga siis ei lasknud tema enam ära sõita meil ja hakkas kiirekat blokeerima. Seni ta seal irvitas kuni ta vaatas, et kiirekas ja doblo on ainult teemaks. Lõpuks me kolmekesi keerasime talle peukari risti ette ja enne kui sqad jõudis talle välja käia variandi, et kas ta igemesse on kunagi saanud kadus tal naeratus ära ja millegipärast ei olnud tal isu enam teed blokeerida Nii me sealt ära läksime.
Teepeal oli mingis bensukas selline värk
Viiendal päeval otsustasid Allu, MeisterJaan (mitte meie ) ja Sqadpoiss sullamulla minna tegema aquaparki.
Kiirekas, ecu, Wilson (meie seitsmes salapärane reisikaaslane) ja mina panime dobole hääled sisse ja vaatasime kui kaugele meie villast mööda minevat teed ka mäe otsa kannatab rammida. Kahjuks sellest tripist pole eriti pilte (midagi ilmselt saan kui viimane mees ka pildid saadab)
Noh, ikka kannatas.
Seal läks selles suhtes väga põnevaks, et varsti tulid tupik umärgid, peale seda tuli mingi värav (avasime ja sõitsime edasi) ja siis hakkas alles huvitav.
Mingid kahtlased talud, mingid istandused, mingid täiesti üksikud väga lagunenud majapidamised kus olid kitsed ja räigelt palju banaane (Kus kohast need sinna said, ei tea), koerad haukusid siin-seal jne. Lõpuks jõudsime välja mingile mäenõlvale kus oli tee nii varisenud, et dobloga ei aidanud enam edasi rammida. Muidu oleks jõudnud välja teeni mis viib teideni. ainult mõni kilts jäi.
Pilt varasemast, edasi oli juba metsa ja erinevaid tõuse-laungusi
Igatahes olime me piisavalt kõrgel, et veel kergest tõusust jalgsi üles rühtides tõmbas kiirekal ja minul ikka hinge kinni ja südame lammutama. Henry ja wilson ronisid veits veel edasi. Ütlesid, et mingid talud-asjad paistavad.
Tulime tagasi. Kui teised ka aquast tagasi olid, siis suundusime san juani ja läksime kaatriga tripile
Olime nii lahe kaader, et müügitädi tahtis endale seltskonnast pilti, et paremini müüa seda kaatrivärki
Tegime kolmetunnise tripi. Tuunikala püügiks mõeldud landid visati sisse ja tiirutasime ringi ca. 7 sõlme tunnis. Hiljem suundusime masca alla kaljude juurde randa
Kala ei saanud. Kaks korda nägin tuunikala hüpet millest üks kord oli selgelt, teist korda vilksamisi. Nägime ka sinivaala. Ühe korra lükkas küüru normilt välja veest ja teist korda nägime ainult kergelt siluetti, käis hingamas. Vesi läks ikka üsna ruttu ca. 700m sügavuseks ja kohe kõrval oli juba 1 kilts sügavust.
Päikeseloojangu saatel suundusime siis nende gigant kaljude poole
Nendest siis niipalju, et peaks olema vanemad kui ülejäänud saar. Netist leidsin infot , et vanemad kui 6 miljonit aastat aga paadimees oskas öelda, et 11 miljonit. No mõned millid siia-sinna, who cares kaljuseinad on siis ca. 500 meetrit kõrged ja sealt kergelt veel üles ca. 600-800 metra kõrged.
Seda kui kõrged nad päriselt on sai alles täiesti seal küljeall olles aru.
Sellel õhtul jättis kiirekas meiega hüvasti ja tegime romantilise dinneri seal san juanis.
Kuuendal päeval otsustasime pikema tripi teha. Lootsime uuesti vulkaani otsa saada aga järts oli 2 tundi ja loobusime. Sealt põrutasime siis piki saart keskelt alla Santa Cruzi
Lisan siis pildid teidest edasi, sest sinna sõitsime täpselt sama teed pidi mis ma eelnevaltki juba kajastasin
Panime korra valesti, siit sai puerto de la cruzi
1km tagasi ja sõit jätkus õiges suunas
See jama läks nüüd otse alla.... natuke oli nagu kõhe ka
Sealt mõned kilomeetrid edasi hakkas pihta jälle see digimuutumine (eelnevatel pitlidel siis pilvedesse jõudes momentaalselt)
Vahepeal tuli suht padukat ikka. Temperatuur oli kohati 7 kraadi.
Ja siis hakkasimegi Santa Cruzi jõudma
Täitsa alla välja jõudes tegime kerge söögi ja jalutasime veidi ringi.
Sadamas vedelesid mingid naftaplatvormid
Ja nii me koju jälle hakkasimegi minema
Järvevanal jälle ruts20 kella minimaalselt ja tuld
Viimasel päeval läks asi kaheks.
Ühed läksid puerto de la cruzi loro parki (mingi ulme loomaaed) kuhu oleks tahtnud tegelikult minna aga valikuid tuli teha meie läksime teise autoga teno ja gigantide mäestiku taha kõige läänepoolsemasse tippu
Sealt siis samuti puerto de la cruzi ja ringiga jälle santa cruzi. sealt vana hea järvevanatripp koju
Vaade siis sealt tipust gigantide mäele ja kergelt paistavad juba ka linnad (los gigantes ja san juan), seal käisime me selle kaatriga
Tagasi...
Suundusime täiesti kottpimedasse tunnelisse. Mingi kilomeeter pikk äkki
Vahepeal olid head vaated kuristikust otse alla ookeanisse kuid sõidupealt ei õnnestunud pilti teha ja seisma seal jääda ei saanud. Reaalselt oligi mingi paar metra otse alla teest.
Sellest mäest läks ka tee üles
Vasakul üle lahe paistabki juba puerto de la cruz. Sealt santa cruzi sõites midagi uut ei olnud
Hommikul kuuest üles ja lennujaama
Kõik pildid
photos.google.com/share/AF1QipO9HKzgaqqr0LXdFNNXza8gHbuzt1jNG7F64bzAjQuECtkWKvJ3NvUnPnO3B8qoHQ?key=UnZMdzBONTFrSTJyUXlGR1d1ZGpFU2JMNndXRFpR
Video